Siis aga leidsin selle ilusa värvi ja mõtlesin, et las minna :) vaatame, mis saab. Kolides läksid koledaks minu kaks draakonipuud ja peale poole aastast taimevaba perioodi võtan uue riski :)
Lill on ilutsenud minu telekalaual juba nädalake ja ei näita veel väsimismärke, pigem ajab lahti uusi pungasid.
Loomulikult kui lille koju tõin algas pikk ja põhjalik uurimine, kuidas lille kasvatada, mida ta vajab ja millest tuleks hoiduda.
Siin siis väheke infot, mida suutsin leida, et kasvatada ilusat ja elujõulist Kuukinga.
| Õied | Mitmevärvilised, ka erinevate laikude, täppidega | |
| Lehed | Laiad nahkjad | |
| Kastmine | Korrapäraselt, toasooja, pehme veega. Talvel harvem. Vett alusele jätta ei tohi | |
| Väetamine | Õitsedes, igal kolmandal kastmiskorral | |
| Temperatuur | 18-25°C | |
| Erihooldus | Väldi tuuletõmbust | |
| Märkused | Istuta suurte tükkidega orhideemulda ainult siis kui koorepuru on väga peenike või kui pott on juuri täis. Peale istutamist 10 päeva mitte kasta Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas jaopsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel.
Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad.
Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud.
Liigid
Perekonnas on ligi 70 liiki.
Temperatuur ja niiskus
Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17 kraadis ruumis paari nädala vältel. Mitte jätta tuuletõmbe kätte.
Valgus
Kuuking nõuab valget kasvukeskkonda, kuid samas ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, sest muidu tekivad lehtedele laigud. Seega sobivad hästi lääne- ja idapoolsed ruumid. Talvel tuleks Eesti tingimustes panna taim valgusrikka akna peale ja püüda anda lisavalgust nii, et taim saaks valgust kokku 10-14 tunni jooksul ööpäevas.
Kastmine
Kasta tuleb taime aastaringi mõõdukalt ja pigem päeva esimeses pooles. Pinda ei ole soovitav lasta täielikult kuivada, kuid samas ei tohi ka üle kasta. Taimesüdamikku ei tohiks vett jätta. Õiepungade tekkimisel võib kastmist vähendada. Õitele ei tohiks vett lasta. Kasta on soovitav toasooja veega. Parim on asetada pott iga 7-10 päeva tagant veenõusse ja lasta sel potti imbuda ja pärast lasta nõrguda. Potti ei soovitata vett jätta liigniiskumise vältimiseks. Võib piserdada väikse veekogusega.
Õitsemine
Erinevad võivad olla nii huule- kui õielehtede kuju, samuti värvus. Erinevatel sortidel on õied suuremad või väiksemad, triibulised, täpilised või laigulised. On isegi lõhnavate õitega sorte. Õisikuvars kasvab varrest ja võib ulatuda kuni meetri pikkuseks.
Taim õitseb sõltuvalt asjaoludest üks või mitu korda aastas. Seda paarist nädalast kuni nelja kuuni. Õitsemise soodustamiseks võib taime hoida lühiajaliselt jahedamas (15 kraadi); sama võib teha õitsemise pikendamiseks siis, kui esimene õis on avanenud.
Õite närbumisel võib vart kärpida alumise närtsinud õie alt, sest siis ajab taim uued külgharud. Õisikuvarre uinuvatest pungadest võib taim ajada välja nn tütartaimed.
Väetamine
Kasvuperioodil väetada 2-3 korda kuus, talvel (märtsist oktoobrini) 1-2 korda lahjendatud orhideeväetisega. Õitsvatele toalilledele mõeldud väetist tuleks lahjendada 4 korda.
Ümberistutamine
Istutamise võib ette võtta 2-3 aasta järel, kui muld on muutunud pudiks ja taim ei õitse. Hea on oodata seni, kuni lehestiku keskelt hakkab kasvama uus leht. Istutatakse kevadel spetsiaalselt epifüütsetele orhideedele müüdavasse mulda, mis koosneb kooresegust. Samas võib mulla ka ise segada võttes 5 osa männikoort, 2 osa freesturvast, 2 osa tammelehti, 1 osa kruusa lisades puusöetükke. Enne istutamist niisutada muld, sest peale seda ei kasteta taime nädala jagu, vaid piserdatakse. Niiskus säilib paremini, kui ajutiselt panna läbipaistev kilekott taimele peale (toesta pulkadega). Kuna juured tahavad valgust, tuleks istutamisel kasutada läbipaistvat potti ning mitte suruda neid poti sisse. Istutamise käigus eemaldada vanad kuivanud juured.
Paljundamine
Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja mõned vähemalt 5 cm pikkused juured (võib võtta aasta või kauemgi).
Kahjurid ja haigused
Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt. Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata.
Muu
|
